26. märts 2007

Pia Fraus - "Japanese Heart Software"

Uusi saavutusi Eesti videokunstis! Shoegazer'ite Pia Fraus'i video loole "Japanese Heart Software" nende viimaselt albumilt "Natural Heart Software". Autoriks Paul Kuimet. Harukordselt hästi õnnestunud video - rahulik, maitsekas, mitte ülepingutatult artsy. Pigem meeleolu kui arvamus. Ja Eesti suvi on ka superilus.

20. märts 2007

Manic Street Preachers - "Your Love Alone is Not Enough"



Põnevaid uudiseid! 7. mail ilmub minu ilmselt kõige kauaaegsema lemmiku - Manic Street Preachers'i - kaheksas kauamängiv "Send Away The Tigers"! Esimene singel nimetatud plaadilt - "Your Love is Not Enough" tuleb müügile 30. aprillil. Vahepeal teaser'itena üheaegselt ilmunud sooloalbumid James Dean Bradfield "The Great Western" (päris hea) ja Nicky Wire's Secret Society "I Killed The Zeitgeist" (üpris halb) veidike leevendasid janu uue albumi järgi, kuid see pole see ju..

Olen Manic Street Preachers'it kollektsioneerinud aastast 1998. Võin julgelt öelda, et mu kogu nimetatud bändilt on suurim ja põhjalikuim Eestis. Ehkki vahele on sattunud perioode, kus manic'uid kuulanud niiväga polegi, tõuseb fanaatiline õhin minus alati, kui kuulutatakse välja uue reliisi ilmumiskuupäev. Jeeessss!

14. märts 2007

Go See Your Neighbour! Tour


Balti Uue Muusika Edetabeli kaudu tutvunud kolm bändi - Honey Power Eestist, Mona De Bo Lätist ja The Brainers Leedust - otsustasid üheskoos Balti tuuri teha. Leedu ja Läti etapp on juba olnud, sellel nädalavahetusel on ees Eesti oma. Reedel Tartu ja laupäeval üllatuslikult piirilinna Valga rokiklubis.

Minge vaadake oma naabrid üle!

7. märts 2007

lack of Eoins


Video: Margus Kiis

Zahiri plaadiesitlusele Tartus läksin tegelikult üle kuulama uut bändi Eesti indie-skenes - lack of Eoins'i. Tegemist on veel keskkoolis õppivatest poistest moodustunud Viljandi (sic!) ansambliga. Kollektiiv tegutseb tegelikult juba aastast 2005, kuid eelmisest sügisest alates nime all lack of Eoins. Varasemalt kanti nime Mehmed Pehmised (Mistõttu ma selle grupiga varem igasuguseid kokkupuuteid proovisin vältida. Tegemist ilmselt ühe halvima bändinimega, mille peale eesti keeles tulla!) .

Miks ma võtsin ette lack of Eoins'ist rääkida? Põhjus on lihtne - bänd on märkimisväärne juba puhtalt sel põhjusel, et on hetkel minule teadaolevalt ainuke Eesti alternatiiv-act, kes ajab sellist rida. Millist rida? Viimasel kolmel-neljal aastal Briti saartel ülipopulaarset kiiret, rütmikat ja lohaka saundiga indie-rock/post-punk revival liikumise rida. Mõned näited sarnastest bändidest oleks Bloc Party, Franz Ferdinand, Arctic Monkeys, The Libertines, Razorlight, Maxïmo Park, Kaiser Chiefs jne.

Ehkki Viljandi "boy-band" kõlab veel kohati kohmakalt ja ebakindlalt, on asjal jumet küll ja küll. Stiilitunnetus on muusikaliselt täiesti olemas, vokaal ei põhjusta piinlikkust, laulukirjutus on täiesti lootustandev. Päris värske tuul meie indie-maastikul (kus üritusi on juba mõttetu teha, sest kõik bändid on eelneva kolme kuu jooksul viis korda nähtud). Tahaks aasta pärast uuesti lack of Eoins'i kuulata, ma arvan, et siis on nad juba täitsa head. Kahju ainult, et nad eestlastele kohaselt natuke hiljaks jäävad. Vastavalaadne alternatiiv-pop on ilmselt selleks ajaks juba oma populaarsuse Inglismaal kaotanud..

Loe veel!

6. märts 2007

Zahiri plaadipresentatsioon 8. märtsil Von Krahlis

Foto: Zahir @ MySpace

Tallinnas, Von Krahli teatri baaris esitleb neljapäeval, 8. märtsil oma plaati "Green Means Go" Eesti noise-rock'i kultusbänd Zahir (pildil). Albumi väljaandjaks on Eesti major-label hyper.records. Külalisesinejaks on ka päev hiljem Indieshit'i peol üles astuv Ans. Andur (tundub, et "Topeltvikerkaare" ilmumisega seoses on bändil Tanel Padar & The Sun'i mõõtu kontserdigraafik tekkinud, nagu tunnistatakse ka oma koduleheküljel). DJ-ks Party Dictator.

Ise ilmselt ei jõua kontserdile. Samas käisin reedel Zahir'i Tartu plaadiesitlusel Rock'n'Roll'is. Zahir'ini muidugi ei jõudnud oodata, samas olen neid varasemalt võrdlemisi palju näinud ka ja muusikaliselt päris minu teetass nad pole (ehkki tegemist on võimsa live-bändiga). Kolme viimast lugu lack of Eoins'ilt ja tervet live Mooses'elt kuulsin küll. Aga teie minge Krahli! Muidugi!

Indieshit 9. märtsil Maailmas


Taaralinna parimaks peoks tituleeritud Indieshit toimub sellel korral juba 10. korda. Juubeli puhul õnnitlema saabub Eesti hetke kõige popim indie-pop'i bänd Ans. Andur. Minge tsekkige üle! Indieshiti-peo iseloomustuseks tsiteeriksin lauset, mille kunagi leidsin ühe hevimehe blogist:

"Ma pole kunagi näinud nii suurt mustade kandiliste raamidega prillide ja tukkade kontsentratsiooni ühes ruumis."

Peole!

Pildid eelmistelt pidudelt.

16. veebruar 2007

Odessa Pop 17. veebruaril Juuksuris


Laupäeval, 17. veebruaril toimub Tallinna vanalinnas baar-klubis "Juuksur" järjekordne kontsert sarjast Odessa POP. Seekordsel meeleolukal indie-peol astuvad üles ansamblid The Zebras Austraaliast ja Tolbiac Soomest. Plaadimuusikaga võõrustab külalisi Tallinna indie-legend Holger Loodus (Dallas, Mirabilia). Pidu algab kl 19.30, sissepääs 100 / 75 ("Juuksuri" talvekavaga).

Lisainfo: Odessa Pop

Ise kahjuks ei jõua, kuna ei viibi Tallinnas. Aga teie kõik minge! Jee!

30. jaanuar 2007

Galaktlan Grupp - "Kindralmidi"

Too kitarririff, mis eilsel kontserdil kaduma läks minu jaoks. Tegemist siis Galaktlan Grupi töötlusega Galaktlani loost "Kindralmidi". Vaimustav! Kui soovite, võite veel dokumentaali ka natuke vaadata, mis antud YouTube'i klipi lõpus on.



Ratatat 28. jaanuaril EKA-s

Foto: Evert Palmets

Käisin kuulamas New York'i indietronica-duo Ratatat maailmatuuri teist kontserti Eesti Kunstiakadeemias. Support'idena lõid kaasa meie omad elctronica-proge-jazz-bändid Galaktlan Grupp ja Luarvik Luarvik.

Esmane mulje üritusest moodustus valgete seinte ja kõrge laega pooltühja Eesti Kunstiakadeemia saali põhjal, mille teises otsas paistis madal lava. Rüperaalist mängis mahedalt muusika ja ma suutnud maha suruda tunnet justkui oleksin sattunud koolidiskole. Poisid-tüdrukud istusid toolidel kas saali äärtel või koridoris. Nurgas paistis ajutine puhvet, mille ümber käis tihe sagimine. Suitsetati justkui salaja välisukse ees külma käes. Enne, kui jõudsin mõelda, et peaks poest ühe peedi (vt. ka: piirituse baasil toodetud vein; maksakas) tooma nostalgia mõttes, alustas õnneks Galaktlan Grupp...

Galaktlan Grupi näol on tegemist Eesti elektroonilise muusika skene ühe kõvema nime, Galaktlani, ümber moodustunud live-bändiga, mis vaimustas mind eelmisel korral Bad Apples'i plaadiesitluskontserdil detsembris. Galaktlani looming avaneb just sellises arranžeeringus mulle kõige paremini, kuivõrd Galaktlani soolomuusika on minu haaramiseks jäänud alati liialt ambient-elektrooniliseks. Live-pillide jaoks on lood konkretiseeritud, bändiliikmed piisavalt friigid, et mõjuda laval karismaatilistena. Kahjuks oli antud kontserdil üldheli Galaktlan Grupi esinemise ajal nii paigast ära, et kõlaritest kostus üpriski ühtlast muda. "Kindralmidi" geniaalne kitarririff, mida olin terve päeva juba jõudnud oodata, jäi minu jaoks sellel kontserdil süntesaatorihelide sisse kadunuks. Bändis polnud seda sära, mis eelmisel korral.

Õhtu teine külalisbänd, Luarvik Luarvik, on juba vana tegija. Kahjuks on nende muusika minu maitsest aegade jooksul aina enam eemale triivinud. Eriliselt väsitav on minu jaoks bändi rütmika kokkusobimatus harmoonilise ja meloodilise poolega (punk tegelikult ei ole nii lahe, peale selle ammendas end vist võrdlemisi kiirelt juba esimese laine ajal). Seetõttu kuulasin alguse ära ja läksin teiste koolilastega õue suitsetama. Luarvik Luarvik esitas kahtlemata õhtu pikima set'i, mis oli ilmselt viga, kuna paljud, kes Luarvikute esimesi lugusid olid huviga kuulanud, väsisid kontserdi lõpuks lihtsalt ära.

Just, kui hakkasin mõtlema, et kas oli ikka tark esmaspäeva õhtul nüüd välja tulla (eriti veel, et mind tabas migreenihoog), astus lavale õhtu peaesineja, Ratatat. Kahtlused hajusid, kuna Ratatat'i puhul on tegemist väga "päris" bändiga. Massiivsed saundid, energiline lava-show. Basskitarr oli selline monster, et pani vibreerima kogu ruumi. Kaks meest täitsid lava täielikult, publik oli peos juba enne avaloo lõppu. Duo muusika on oma ülesehituselt võrdlemisi lihtne, kuid tõmbab rahva käima. Lihtsamalt öeldes - bändis on kick'i!

Isiklikult mind hakkas asi muidugi veidike häirima, kuna rütmid, käigud ja biidid sarnanesid liialt teineteisele. Samuti mõtlesin, et koht oli liialt vale selle bändi jaoks. Pigem oleks sobinud mõni klubi või kasvõi Von Krahl, kus muusika mõningane monotoonsus oleks pigem kasuks tulnud. Üldkokkuvõttes tuleb siiski tunnistada, et Ratatat on märkimisväärne bänd ja mul on hea meel, et Eestis on hakatud aina enam ja enam korraldama välismaal võrdlemisi tuntud alternatiivsete pop-bändide kontserte. Kindlalt ei kahetse, et käisin.